Kudumise ja heegeldamise sõnastik

Kirjuta sõna või lühend kasti, et leida kirjeldust, sünonüümi jne.

Või vaata kõiki sõnu sõnastikus allpool.

1

1 ripsivall = 2 rida ripskoes: Kududes edasi-tagasi 2 rida parempidi silmuseid ehk ripskoes, moodustab 1 ripsivalli. Ringselt kududes on 1 ripsivall: 1 ring parempidi, 1 ring pahempidi silmuseid.
+ loe edasi

⬆ üles

2

2 pahempidi kokku, 2 ph kokku,: kahanda, kududes 2 silmust pahempidi kokku üheks silmuseks
+ loe edasi

2 parempidi, 2 pahempidi, 2 pr/2 ph: Soonikut kootakse, tehes kordamööda 2 parempidi silmust ja 2 pahempidi silmust tervel real/ringil.
+ loe edasi

⬆ üles

Ä

ääresilmus: Ääresilmused on kudumi / heegeldise külgedel olevad silmused, mis tihti kootakse erinevalt, tavaliselt ripskoes, et need ei rulliks.
+ loe edasi

ääris: Borde on ääremuster mis kaunistab kudumit, näiteks vöökohal, varrukate otsas või kaelaümber, või mütsi allääres, kinnaste / sokkide serval.
+ loe edasi

⬆ üles

A

aas (silmusel): Silmusel on esimene ja tagumine aasa pool. Eesmine pool on heegeldaja/kuduja poole, tagumine pool jääb tahapoole (kaugemale). Tavaliselt kootakse / heegeldatakse läbi silmuse eesmise aasa.
+ loe edasi

aassilmus, aass: aassilmused on peaaegu nähtamatud. Seda kasutatakse, kui soovitakse sujuvalt edasi minna või ringi ühendamiseks või osade ühendamiseks.
+ loe edasi

ahelsilmus, ahels: Ahelsilmus on väike ümmargine silmus, millega tehakse kette (ahelsilmustest kaari) silmuste vahele. Ringi alguses tehakse see rea kõrguse saamiseks, et teha esimene silmus.
+ loe edasi

ahelsilmustest kaar, ahels-kaar: Ahelsilmustest kaar koosneb ahelsilmustest, millega tehakse ühendus järgmise silmuseni.
+ loe edasi

⬆ üles

D

diagonaalne kude: Selle koe puhul kasvatatakse ühel küljel ja kahandatakse teisel küljel, nii et kude jookseb diagonaalselt ühest nurgast teise.
+ loe edasi

doomino ruut: Domino ruudud on kudumise tehnika, kus suurem ese tehakse väikestest ruutudest/ motiividest.
+ loe edasi

⬆ üles

E

eelmine rida: Ride enne käsilolevat rida
+ loe edasi

⬆ üles

J

jäta vahele: Näiteks skeemil tuleb vahel jätta silmus vahele, st, mitte kududa, kui see on joonistatud skeemile ainult mustri paremaks näitamiseks, või heegeldamise puhul heegeldatakse hoopis järgmisesse silmusesse.
+ loe edasi

⬆ üles

K

käeauk: Käeuk võib olla erineva kujuga, varrukas peab sobima käeauku ja see õmmeldakse või kootakse sinna külge.
+ loe edasi

kahanda, kah: Kahandades jääb silmuseid vähemaks. Kahandada saab mitmel erineval moel.
+ loe edasi

kahekordne silmus, 2xsm: Kahekordne sammas on kõrge heegeldamise silmus, kus heegelnõelale võetakse 2 lõngakeerdu (õhksilmust).
+ loe edasi

kand: Soki kannal tehakse kurv, kasutades erinevaid tehnikaid.
+ loe edasi

kasvata, kasv: Kasvatades tehakse silmuseid juurde ja real on siis rohkem silmuseid. Kasvatada saab mitut erinevat moodi.
+ loe edasi

kinnissilmus, ks: Kinnissilmus on madal heegeldamise põhisilmus, kus ei võeta lõngakeerdu.
+ loe edasi

kinnita lõng: Tööd lõpetades katkestatakse lõng ja tõmmatakse läbi viimase silmuse, et see ei hargneks. Siis peidetakse lõnga ots.
+ loe edasi

koetihedus: Koetihedus näitab mitu silmust on 10 cm kohta laiuses ja kõrguses. Et kudum tuleks õige suurus, on vajalik, et koetihedus klapiks juhendis öelduga. Kui tööproovil on liiga palju silmuseid, võta suuremad vardad. Kui tööproovil on liiga vähe silmuseid, võta väiksemad vardad.
+ loe edasi

kokku: Näiteks: kasvatamist korratakse kokku x arv kordi, kaasaarvatud esimene kord, kui kasvatust kirjeldati.
+ loe edasi

kolmekordne sammas, 3xsm: Kolmekordne sammas tehakse kolme õhksilmusega ja on seetõttu kõrgem, kui teised silmused. Kõik silmused annavad tööle erilise struktuuri.
+ loe edasi

koo ringselt: Ringselt kootakse sukavarrastega või ringvarrastega. Ringselt kududes kootakse koguaeg samas suunas (paremalt vasakule), tööd ei pöörata ning kootakse alati töö paremal pool.
+ loe edasi

koo tagasi: Kasutatakse edasi-tagasi kudumisel. Pööra tööd ja koo rida tagasi.
+ loe edasi

korda * kuni *, *-*: Korrata tuleb tärnide vahelist osa.
+ loe edasi

kordamööda: Näiteks võib kasvatada/kahandada kordamööda paremal või vasakul küljel; või 3. ja 4. real.
+ loe edasi

korja silmused: Näiteks kaelakaarel tuleb korjata silmused krae / kaeluse tegemiseks. Lihtsam on korjatav silmus kohe läbi kududa.
+ loe edasi

⬆ üles

L

lõngagrupp: Kõik DROPS lõngad on jagatud 6 erinevasse lõngagruppi (A kuni F). Sama lõngarupi lõngadel on sarnane koetihedus ja neid võib kasutatada samas juhendis; aga lõngade pikkused võivad olla erinevad. Seetõttu kasutades teist lõnga, tuleb arvutada vajalikud lõnga meetrid, et teada kui palju lõnga muretseda.
+ loe edasi

loomine: Loo silmused tähendab, et on vaja teha vardale uued silmused.
+ loe edasi

lühendatud read: Lühendatud ridadega saab kudumile kuju anda, kududes edasi-tagasi igal real järjest vähem või rohkem silmuseid . Nii saab teha näiteks ühe külje kõrgema, kui teise.
+ loe edasi

⬆ üles

M

mahakudumine, koo maha: Kui töö on valmis, kootakse silmused maha, et need ei hargneks.
+ loe edasi

mööbius: Mööbiuse sall on tuletatud Saksa matemaatiku leiutatud keerdus ringist.
+ loe edasi

muster: Kududes või heegeldades erinevaid silmuseid või värve, saab teha mustreid.
+ loe edasi

mustrikordus, kordus, mustrikordus: Mustrikordus näitab, kus muster algab ja lõppeb - näiteks skeem, või osa skeemist on raamitud nurksulgudega või värvilise ruuduga. Number juhendis ütleb mitu korda tuleb sama mustrikordust korrata real/ringil.
+ loe edasi

⬆ üles

N

nööpauk: Nööpaugud tehakse klassikaliselt naistel paremale hõlmale, meestel vasakule hõlmale.
+ loe edasi

nupp: Grupp silmuseid mis on kootud /heegeldatud kokku nupuks.
+ loe edasi

⬆ üles

Õ

õhksilmus, õs: Võttes paremale vardale/ heegelnõelale lõngakeeru, saab teha uue silmuse. Õhksilmustega kasvatatakse silmuseid juurde.
+ loe edasi

õlaõmblused: Seljaosa ja esiosa (hõlma) ühendatakse õlal õlaõmblusega.
+ loe edasi

⬆ üles

P

paaritu arv: Paarituid arve ei saa jagada kahega. Nt. 1, 3, 5, 7 jne.
+ loe edasi

pahempidi silmus, ph: pahempidi silmus kootakse vastupidiselt parempidi silmusele
+ loe edasi

palmik: palmik näeb välja nagu punutud pats.
+ loe edasi

parempidi silmus, pr: silmus mis kootakse parempidi
+ loe edasi

parempidi silmus, pr: Koo silmus parempidi, vastand pahempidi silmusele.
+ loe edasi

parempidine kude: Parempidise koe puhul kootakse parempidi silmuseid töö paremal pool ja pahempidi silmuseid töö pahemal pool.
+ loe edasi

parempidine kude ringselt: Ringselt kududes kootakse parempidise koe puhul kõik ringid parempidi silmuseid.
+ loe edasi

pärlkude: Pärlkude on tehnika, kus kootakse kordamööda parempidi ja pahempidi silmuseid, järgmisel real/ringil kootakse silmus vastupidi.
+ loe edasi

Patentkude, kalamehesoonik: Patentkude/ kalamehesoonik on tehnikad, kus tehakse õhksilmustega "topelt" silmuseid ja moodustub väga veniv ja tihe sooniku moodi kude.
+ loe edasi

peegelpildis: Näiteks hõlmad tuleb teha peegelpildis, st. käeauk ja kaelaauk tehakse hoopis teisele poole.
+ loe edasi

pitsmuster: Pitsmuster koosneb aukudest (õhksilmustest) ja kokkukootud silmustest, vastavalt skeemile.
+ loe edasi

poolsammas, psm: Poolsammas on heegeldamise silmus, kus on lõngakeerd heegelnõelal ja siis tõmmatakse lõng läbi aasade heegelnõelal, see on lühem kui teised sambad. Annab tööle unikaalse struktuuri.
+ loe edasi

⬆ üles

R

raglaan: Raglaan varrukad ei lõppe õlal, vaid jätkuvad kuni kaelaauguni. Üleminek varruka ja kehaosa vahel on diagonaalse joonena kaelaaugust käeauguni. Rõivas istub hästi seljas ja käeaugus on piisavalt vaba ruumi.
+ loe edasi

rida, ring: Rida kootakse edasi-tagasi. Rida kootakse töö paremal pool ja siis töö pahemal pool. Ringi kootakse ringselt (ringvarrastega või sukavarrastega) alati samal pool (tavaliselt töö paremal pool).
+ loe edasi

ringide/ridade arv: Skeeme kootakse vertikaalselt teatud real silmustel.
+ loe edasi

ripskude: Vaadates töö paremalt pool on 1 rida parempidi, 1 rida pahempidi. Edasi-tagasi kududes: koo 2 rida parempidi. Ringselt kududes: koo 1 ring parempidi, 1 ring pahempidi.
+ loe edasi

⬆ üles

S

sallkrae: Sallkrae on krae tüüp, mis läheb ühtlaselt ümber kaela ja jookseb eest alla kuni rinnani, tihti hoiab kaela taga püsti.
+ loe edasi

seljaosa: Seljaosa on osa rõivast, mis katab selja.
+ loe edasi

silmuse eesmine aas: Kududes või heegeldades kootakse/heegeldatakse läbi silmuse eesmise aasa, ehk endapoolse aasa, tehes parempidi või pahempidi silmust (kududes).
+ loe edasi

skeem: Skeem on muster kirja pandud tingmärkidega, mis korduvad.
+ loe edasi

soonik: Soonik koosneb parempidi ja pahempidi silmustets (1 parempidi/1 pahempidi või 2 parempidi/2 pahempidi). Soonikkude on palju venivam kui parempidine kude, seepärast kasutatakse tihti kudumi servades (allääres, kaeluses ja varrukate otstes) või mütsi allääres.
+ loe edasi

steek: Värvilise mustriga eset on lihtsam kududa ringselt. Kampsunit tehes lõigatakse hiljem lahti käeaugud ja kardigani puhul esiosa. Lõike kohale lisatakse juba kududes silmuseid õmblusvaru jaoks.
+ loe edasi

⬆ üles

T

tagumine aas (silmusel): Kududes või heegeldades läbi silmuse tagumise aasa, koo või heegelda läbi kaugema silmuse külje. Tehnikat kirjeldades öeldakse ka koo keerdsilmusena.
+ loe edasi

tasku: Taskuid võib teha mitut erinevat moodi: neid või teha sissepoole või õmmelda peale, või teha hoopis valetasku.
+ loe edasi

tõsta 1 kudumata: Pista varras läbi järgmise silmuse nagu hakkaks seda kuduma (parempidi võttega), aga tõsta lihtsalt üle paremale vardale.
+ loe edasi

tõsta kudumata silmus üle, ütk: Kahandades või mahakududes palutakse tihti tõsta silmus kudumata ja hiljem tõsta üle kootud silmuse - st. tõsta kudumata silmus üle viimati kootud silmuse paremal vardal.
+ loe edasi

⬆ üles

Ü

ühekordne sammas, sm: Ühekordne sammas on heegeldamise silmus ühe lõngakeeruga, mistõttu see silmus tuleb kõrgem. Iga silmus annab omamoodi struktuuri.
+ loe edasi

ühtlaste vahedega: Tihti kasvatatakse või kahandatakse real/ringil ühtlaste vahedega, see tähendab iga kasvatuse/kahanduse vahel on sama arv silmuseid.
+ loe edasi

⬆ üles

V

vanaemaruut: Vanaemaruut on klassikaline heegeldamise motiiv, mida heegeldatakse ringselt, keskelt väljapoole.
+ loe edasi

vardad: Kudumiseks on vaja vähemalt 2 varrast. Kasutada võib sirgeid vardaid, ringvardad või sukavardaid. Ringvarraste puhul ühendab 2 varrast kaabel/tamiil.
+ loe edasi

vardalt lastud silmus: Vahel tehakse ühel real õhksilmus ja lastakse see järgmissel real vardalt maha. Teine kord lastakse silmused jookma ja hiljem kootakse jälle läbi.
+ loe edasi

Viimistlus: Viimistledes ühendatakse erinevad osad kokku, kas õmmeldes, silmates või heegeldades ning peidetakse lõngaotsad.
+ loe edasi

volt: Volt on kokku volditud koepind, mis annab rõivale kuju.
+ loe edasi

⬆ üles