Kudumise ja heegeldamise sõnastik

Kirjuta sõna või lühend kasti, et leida kirjeldust, sünonüümi jne.

Või vaata kõiki sõnu sõnastikus allpool.

1

1 ripsivall = 2 rida ripskoes: Kududes edasi-tagasi 2 rida parempidi silmuseid ehk ripskoes, moodustab 1 ripsivalli. Ringselt kududes on 1 ripsivall: 1 ring parempidi, 1 ring pahempidi silmuseid.
+ loe edasi

⬆ üles

2

2 pahempidi kokku, 2 ph kokku,: kahanda, kududes 2 silmust pahempidi kokku üheks silmuseks
+ loe edasi

2 parempidi, 2 pahempidi, 2 pr/2 ph: Soonikut kootakse, tehes kordamööda 2 parempidi silmust ja 2 pahempidi silmust tervel real/ringil.
+ loe edasi

⬆ üles

A

A-lõikega: A-lõikega kampsun on alt laienev, ülevalt kitsam
+ loe edasi

aas (silmusel): Silmusel on esimene ja tagumine aasa pool. Eesmine pool on heegeldaja/kuduja poole, tagumine pool jääb tahapoole (kaugemale). Tavaliselt kootakse / heegeldatakse läbi silmuse eesmise aasa.
+ loe edasi

aassilmus, aass: aassilmused on peaaegu nähtamatud. Seda kasutatakse, kui soovitakse sujuvalt edasi minna või ringi ühendamiseks või osade ühendamiseks.
+ loe edasi

ahelsilmus, ahels: Ahelsilmus on väike ümmargine silmus, millega tehakse kette (ahelsilmustest kaari) silmuste vahele. Ringi alguses tehakse see rea kõrguse saamiseks, et teha esimene silmus.
+ loe edasi

ahelsilmustest kaar, ahels-kaar: Ahelsilmustest kaar koosneb ahelsilmustest, millega tehakse ühendus järgmise silmuseni.
+ loe edasi

alpaka (kiud): Alpaka villa saadakse alpakatelt ja see on sarnane lambavillale. Kuna kiud on peenemad, siis on lõng pehmem, nagu ka meriino lamba vill. Alpakalõng on pehme, vastupidav, luksuslik, siidine ja naturaalne. See ei vanu ega muutu topiliseks nii kergesti.
+ loe edasi

asümmeetriline: Ilma kindla vormita, näiteks kampsun, mille küljed on erinevad.
+ loe edasi

⬆ üles

Ä

ääresilmus: Ääresilmused on kudumi / heegeldise külgedel olevad silmused, mis tihti kootakse erinevalt, tavaliselt ripskoes, et need ei rulliks.
+ loe edasi

ääris: Borde on ääremuster mis kaunistab kudumit, näiteks vöökohal, varrukate otsas või kaelaümber, või mütsi allääres, kinnaste / sokkide serval.
+ loe edasi

⬆ üles

C

chainette: Chainette lõngad on tehtud erilise konstruktsiooniga, kus lõng on nagu seest tühi kett. See lisab koele elastsust ja pehmust. Muster jääb hästi näha, seega sobib hästi palmikute ja tekstuursete mustrite tegemiseks.
+ loe edasi

⬆ üles

D

diagonaalne kude: Selle koe puhul kasvatatakse ühel küljel ja kahandatakse teisel küljel, nii et kude jookseb diagonaalselt ühest nurgast teise.
+ loe edasi

doomino ruut: Domino ruudud on kudumise tehnika, kus suurem ese tehakse väikestest ruutudest/ motiividest.
+ loe edasi

⬆ üles

E

eelmine rida: Ride enne käsilolevat rida
+ loe edasi

⬆ üles

H

heegelnõel: Heegelnõelal on ühes otsas konks, millega haaratakse lõnga. Sellega saab teha palju erinevaid heegeldamise silmuseid.
+ loe edasi

⬆ üles

J

jäta vahele: Näiteks skeemil tuleb vahel jätta silmus vahele, st, mitte kududa, kui see on joonistatud skeemile ainult mustri paremaks näitamiseks, või heegeldamise puhul heegeldatakse hoopis järgmisesse silmusesse.
+ loe edasi

⬆ üles

K

kaasaarvatud, k.a.: Kaasaarvatud määratletakse kui sisaldav.
+ loe edasi

käeauk: Käeuk võib olla erineva kujuga, varrukas peab sobima käeauku ja see õmmeldakse või kootakse sinna külge.
+ loe edasi

kahanda, kah: Kahandades jääb silmuseid vähemaks. Kahandada saab mitmel erineval moel.
+ loe edasi

kahekordne sammas, 2xsm: Kahekordne sammas on kõrge heegeldamise silmus, kus heegelnõelale võetakse 2 lõngakeerdu (õhksilmust).
+ loe edasi

kand: Soki kannal tehakse kurv, kasutades erinevaid tehnikaid.
+ loe edasi

kasvata, kasv: Kasvatades tehakse silmuseid juurde ja real on siis rohkem silmuseid. Kasvatada saab mitut erinevat moodi.
+ loe edasi

Kehaosa: Kehaosa - esiosa ja seljaosa
+ loe edasi

kinnissilmus, ks: Kinnissilmus on madal heegeldamise põhisilmus, kus ei võeta lõngakeerdu.
+ loe edasi

kinnita lõng: Tööd lõpetades katkestatakse lõng ja tõmmatakse läbi viimase silmuse, et see ei hargneks. Siis peidetakse lõnga ots.
+ loe edasi

koetihedus: Koetihedus näitab mitu silmust on 10 cm kohta laiuses ja kõrguses. Et kudum tuleks õige suurus, on vajalik, et koetihedus klapiks juhendis öelduga. Kui tööproovil on liiga palju silmuseid, võta suuremad vardad. Kui tööproovil on liiga vähe silmuseid, võta väiksemad vardad.
+ loe edasi

kokku: Näiteks: kasvatamist korratakse kokku x arv kordi, kaasaarvatud esimene kord, kui kasvatust kirjeldati.
+ loe edasi

kolmekordne sammas, 3xsm: Kolmekordne sammas tehakse kolme õhksilmusega ja on seetõttu kõrgem, kui teised silmused. Kõik silmused annavad tööle erilise struktuuri.
+ loe edasi

koo ringselt: Ringselt kootakse sukavarrastega või ringvarrastega. Ringselt kududes kootakse koguaeg samas suunas (paremalt vasakule), tööd ei pöörata ning kootakse alati töö paremal pool.
+ loe edasi

koo tagasi: Kasutatakse edasi-tagasi kudumisel. Pööra tööd ja koo rida tagasi.
+ loe edasi

korda * kuni *, *-*: Korrata tuleb tärnide vahelist osa.
+ loe edasi

kordamööda: Näiteks võib kasvatada/kahandada kordamööda paremal või vasakul küljel; või 3. ja 4. real.
+ loe edasi

korja silmused: Näiteks kaelakaarel tuleb korjata silmused krae / kaeluse tegemiseks. Lihtsam on korjatav silmus kohe läbi kududa.
+ loe edasi

korvimuster: Korvimustrit kasutatakse tiheda koepinna saamiseks, näiteks koti või mütsi tegemisel.
+ loe edasi

⬆ üles

L

lõhik: Lõhik on lahtine ava küljel või kaelaaugus (kinniselõhik).
+ loe edasi

lõngagrupp: Kõik DROPS lõngad on jagatud 6 erinevasse lõngagruppi (A kuni F). Sama lõngarupi lõngadel on sarnane koetihedus ja neid võib kasutatada samas juhendis; aga lõngade pikkused võivad olla erinevad. Seetõttu kasutades teist lõnga, tuleb arvutada vajalikud lõnga meetrid, et teada kui palju lõnga muretseda.
+ loe edasi

loomine: Loo silmused tähendab, et on vaja teha vardale uued silmused.
+ loe edasi

lühendatud read: Lühendatud ridadega saab kudumile kuju anda, kududes edasi-tagasi igal real järjest vähem või rohkem silmuseid . Nii saab teha näiteks ühe külje kõrgema, kui teise.
+ loe edasi

⬆ üles

M

mahakudumine, koo maha: Kui töö on valmis, kootakse silmused maha, et need ei hargneks.
+ loe edasi

marjamuster: Marjamuster moodustab tekstuurse mustri, kus on nupud nagu marjad.
+ loe edasi

mikron: Mikron (mikromeeter) on kasutusel villa kiudude mõõtmisel. Peened villa kiud on väiksema numbriga. Sellega arvestatakse ka villa kvaliteeti ja väärtust.
+ loe edasi

mohäär (kiud): Mohääri saadakse Angora kitsedelt ning seda loetakse luksuslikuks kiuks. See on soe, aga kergem kui lamba vill. Samuti on vastupidav, on lihtne värvida, ei vanu kergelt ja on kerge läikega. Kuigi see on natuke jäik kiud, on lõng kohev ja sellest saab õhulisi kudumeid.
+ loe edasi

mööbius: Mööbiuse sall on tuletatud Saksa matemaatiku leiutatud keerdus ringist.
+ loe edasi

mõõdud: DROPSi mustrite juures on antud valmis eseme mõõdud joonisena mustri lõpus, kus on mõõdud kõikidele suurustele (loe mustrist).
+ loe edasi

murdeserv: Vahel pööratakse äär tagasi töö pahemale poole, siis kootakse 1 rida pahempidi, et serv pööraks paremini.
+ loe edasi

muster: Kududes või heegeldades erinevaid silmuseid või värve, saab teha mustreid.
+ loe edasi

mustri asukoht: Mõnikord on tähtis teada kust mustrit alustada, näiteks et skeemi mustri keskmine silmus oleks sama mis varruka keskmine silmus.
+ loe edasi

mustrikordus, kordus, mustrikordus: Mustrikordus näitab, kus muster algab ja lõppeb - näiteks skeem, või osa skeemist on raamitud nurksulgudega või värvilise ruuduga. Number juhendis ütleb mitu korda tuleb sama mustrikordust korrata real/ringil.
+ loe edasi

⬆ üles

N

Narmad: Narmad on lahtised lõngad, mida kasutatakse kaunistamiseks.
+ loe edasi

nööbiliist: Nööbiliistud on kardigani esiosa keskel olevad servad (esiservad), kuhu tehakse nööpaugud ja õmmeldakse nööbid. Enamasti tehakse need ülejäänud kampsunist erinevad.
+ loe edasi

nööpauk: Nööpaugud tehakse klassikaliselt naistel paremale hõlmale, meestel vasakule hõlmale.
+ loe edasi

nupp: Grupp silmuseid mis on kootud /heegeldatud kokku nupuks.
+ loe edasi

⬆ üles

Õ

õhksilmus, õs: Võttes paremale vardale/ heegelnõelale lõngakeeru, saab teha uue silmuse. Õhksilmustega kasvatatakse silmuseid juurde.
+ loe edasi

õlaõmblused: Seljaosa ja esiosa (hõlma) ühendatakse õlal õlaõmblusega.
+ loe edasi

⬆ üles

P

paaritu arv: Paarituid arve ei saa jagada kahega. Nt. 1, 3, 5, 7 jne.
+ loe edasi

pahem pool: Too pahem pool on töö tagumine pool, ehk rõiva sisemine pool, mis tavaliselt näha ei jää.
+ loe edasi

pahempidi silmus, ph: pahempidi silmus kootakse vastupidiselt parempidi silmusele
+ loe edasi

palmik: palmik näeb välja nagu punutud pats.
+ loe edasi

palmikuvarras: palmikuvardad on mõeldud silmuste hoidmiseks palmiku tegemise ajal.
+ loe edasi

parem pool: Töö parem pool on töö eesmine pool, ehk rõiva pealmine pool, mis jääb nähtavale.
+ loe edasi

parem varras: varras, mida hoitakse paremas käes.
+ loe edasi

parempidi silmus, pr: silmus mis kootakse parempidi
+ loe edasi

parempidi silmus, pr: Koo silmus parempidi, vastand pahempidi silmusele.
+ loe edasi

parempidine kude: Parempidise koe puhul kootakse parempidi silmuseid töö paremal pool ja pahempidi silmuseid töö pahemal pool.
+ loe edasi

parempidine kude ringselt: Ringselt kududes kootakse parempidise koe puhul kõik ringid parempidi silmuseid.
+ loe edasi

pärlkude: Pärlkude on tehnika, kus kootakse kordamööda parempidi ja pahempidi silmuseid, järgmisel real/ringil kootakse silmus vastupidi.
+ loe edasi

passe: Kampuni ülemine osa, mis jookseb üle õlgade, esi- ja seljaosa ülevalpool rinda.
+ loe edasi

Patentkude, kalamehesoonik: Patentkude/ kalamehesoonik on tehnikad, kus tehakse õhksilmustega "topelt" silmuseid ja moodustub väga veniv ja tihe sooniku moodi kude.
+ loe edasi

peegelpildis: Mõnikord öeldakse, et tee teine hõlm või osa peegelpildis. St näiteks esiosal tuleb teha käeauk teisele küljele.
+ loe edasi

peegelpildis: Näiteks hõlmad tuleb teha peegelpildis, st. käeauk ja kaelaauk tehakse hoopis teisele poole.
+ loe edasi

pesukindel: Tihti on villased lõngad töödeldud pesukindlaks, et ei vanuks pestes. Pesukindlat lõnga saab pesta pesumasinaga.
+ loe edasi

pikkus / kõrgus: Pikkust /kõrgust mõõdetakse tavaliselt ülevalt alla.
+ loe edasi

pitsmuster: Pitsmuster koosneb aukudest (õhksilmustest) ja kokkukootud silmustest, vastavalt skeemile.
+ loe edasi

polüamiid (kiud): Polüamiid kiud on tuntud ka nailoni nime all. See on vastupidav, kerge ja lihtne hooldada (saab masinaga pesta ja kuivatada). Samuti on see elastne ning sobib hästi villaga segamiseks et saada vastupidavat sokilõnga.
+ loe edasi

poolsammas, psm: Poolsammas on heegeldamise silmus, kus on lõngakeerd heegelnõelal ja siis tõmmatakse lõng läbi aasade heegelnõelal, see on lühem kui teised sambad. Annab tööle unikaalse struktuuri.
+ loe edasi

⬆ üles

R

raglaan: Raglaan varrukad ei lõppe õlal, vaid jätkuvad kuni kaelaauguni. Üleminek varruka ja kehaosa vahel on diagonaalse joonena kaelaaugust käeauguni. Rõivas istub hästi seljas ja käeaugus on piisavalt vaba ruumi.
+ loe edasi

rida, ring: Rida kootakse edasi-tagasi. Rida kootakse töö paremal pool ja siis töö pahemal pool. Ringi kootakse ringselt (ringvarrastega või sukavarrastega) alati samal pool (tavaliselt töö paremal pool).
+ loe edasi

ringide/ridade arv: Skeeme kootakse vertikaalselt teatud real silmustel.
+ loe edasi

ringvardad: Ringvarrraste puhul on 2 varrast ühendatud juhtmega (kaabliga). Nendega saab ringselt kududa või edasi tagasi, kui on väga palju silmuseid.
+ loe edasi

rinnaümbermõõt, rü: Rinnaümbermõõtu mõõdetakse ümber rinna kõrgema koha. DROPSi mustrites on antud valmis eseme mõõdud mustri all oleval skeemil. Skeemil on näidatud pool ümbermõõtu. Terve rinnaümbermõõdu saamiseks tuleb number korrutada 2-ga.
+ loe edasi

ripskude: Vaadates töö paremalt pool on 1 rida parempidi, 1 rida pahempidi. Edasi-tagasi kududes: koo 2 rida parempidi. Ringselt kududes: koo 1 ring parempidi, 1 ring pahempidi.
+ loe edasi

ruut: Ruutu võib kududa / heegeldada edasi-tagasi, ringselt või diagonaalselt. Võimalusi ja tehnikaid on mitmeid.
+ loe edasi

⬆ üles

S

sallkrae: Sallkrae on krae tüüp, mis läheb ühtlaselt ümber kaela ja jookseb eest alla kuni rinnani, tihti hoiab kaela taga püsti.
+ loe edasi

seljaosa: Seljaosa on osa rõivast, mis katab selja.
+ loe edasi

siid: Siid on naturaalne kiud, mida saadakse siidiliblikate kookonitest. Tussah siid ehk metsiksiid on saadud siidiliblikatelt vabast loodusest, mitte kasvatatud farmis. Siidi sobib kokku panna villaga, samuti värvub see hästi looduslike värvidega.
+ loe edasi

silmuse eesmine aas: Kududes või heegeldades kootakse/heegeldatakse läbi silmuse eesmise aasa, ehk endapoolse aasa, tehes parempidi või pahempidi silmust (kududes).
+ loe edasi

silmusemärkija, SM: Silmusemärkijaid kasutatakse erinevate asjade märkimiseks töös: ringi algus, mustri muutumise koht, raglaani jooned, esi- ja seljaosa ülemineku kohad jne. Silmusemärkijat kasutatakse ka koha märkimiseks, kust edasi mõõta või kuidas ühendada, või osa keskkohta.
+ loe edasi

silmustehoidja: Silmustehoidja on nagu suur haaknõel, milllele saab silmused ootele panna. Neid kootakse hiljem edasi. Kui silmuseid on väga palju, siis võib kasutada abilõnga või ringvarrast.
+ loe edasi

skeem: Skeem on muster kirja pandud tingmärkidega, mis korduvad.
+ loe edasi

soonik: Soonik koosneb parempidi ja pahempidi silmustets (1 parempidi/1 pahempidi või 2 parempidi/2 pahempidi). Soonikkude on palju venivam kui parempidine kude, seepärast kasutatakse tihti kudumi servades (allääres, kaeluses ja varrukate otstes) või mütsi allääres.
+ loe edasi

steek: Värvilise mustriga eset on lihtsam kududa ringselt. Kampsunit tehes lõigatakse hiljem lahti käeaugud ja kardigani puhul esiosa. Lõike kohale lisatakse juba kududes silmuseid õmblusvaru jaoks.
+ loe edasi

sukavardad: Sukavardad tulevad tavaliselt komplektina, kus on 5 varrast koos (Inglismaal/USA-s 4). Need on lühikesed ja mõlemast otsast teravad. Kasutatakse sokkide, kinnaste ja muude väiksemate esemete kudumiseks.
+ loe edasi

⬆ üles

T

tagumine aas (silmusel): Kududes või heegeldades läbi silmuse tagumise aasa, koo või heegelda läbi kaugema silmuse külje. Tehnikat kirjeldades öeldakse ka koo keerdsilmusena.
+ loe edasi

tasku: Taskuid võib teha mitut erinevat moodi: neid või teha sissepoole või õmmelda peale, või teha hoopis valetasku.
+ loe edasi

teine, 2.: Iga teine silmus / rida (st. iga 2. silmus / rida)
+ loe edasi

tõsta 1 kudumata: Pista varras läbi järgmise silmuse nagu hakkaks seda kuduma (parempidi võttega), aga tõsta lihtsalt üle paremale vardale.
+ loe edasi

tõsta kudumata silmus üle, ütk: Kahandades või mahakududes palutakse tihti tõsta silmus kudumata ja hiljem tõsta üle kootud silmuse - st. tõsta kudumata silmus üle viimati kootud silmuse paremal vardal.
+ loe edasi

⬆ üles

Ü

ühekordne sammas, sm: Ühekordne sammas on heegeldamise silmus ühe lõngakeeruga, mistõttu see silmus tuleb kõrgem. Iga silmus annab omamoodi struktuuri.
+ loe edasi

ühtlaste vahedega: Tihti kasvatatakse või kahandatakse real/ringil ühtlaste vahedega, see tähendab iga kasvatuse/kahanduse vahel on sama arv silmuseid.
+ loe edasi

üks suurus: Ese on ainult ühes suuruses.
+ loe edasi

ülevalt alla: Ülevalt alla kudes / heegeldades on lihtsam kohandada eseme pikkust, nagu passe, varrukad või kehaosa. Samuti on lihtsam rõivast selga proovida.
+ loe edasi

⬆ üles

V

vanaemaruut: Vanaemaruut on klassikaline heegeldamise motiiv, mida heegeldatakse ringselt, keskelt väljapoole.
+ loe edasi

vardad: Kudumiseks on vaja vähemalt 2 varrast. Kasutada võib sirgeid vardaid, ringvardad või sukavardaid. Ringvarraste puhul ühendab 2 varrast kaabel/tamiil.
+ loe edasi

vardalt lastud silmus: Vahel tehakse ühel real õhksilmus ja lastakse see järgmissel real vardalt maha. Teine kord lastakse silmused jookma ja hiljem kootakse jälle läbi.
+ loe edasi

varrukakaar: Varrukakaar on varruka ülemine osa, mis läheb kaarega õlani.
+ loe edasi

varspiste: Tikkimise piste, mida kasutatakse kaunistuste tikkimiseks.
+ loe edasi

Viimistlus: Viimistledes ühendatakse erinevad osad kokku, kas õmmeldes, silmates või heegeldades ning peidetakse lõngaotsad.
+ loe edasi

volt: Volt on kokku volditud koepind, mis annab rõivale kuju.
+ loe edasi

⬆ üles